Suuremad linnad 2005. aasta 31. detsembri seisuga: Erfurt 202 844 elanikku Weimar 64 594 Eisenach 43 727 Nordhausen 43 594 Gera 103 948 Gotha 46 896 Jena 102 532 Suhl 42 689
Arnstadt on linn Saksamaal Tringi liidumaal Ilmi maakonnas Gera je res. See on ks Tringi vanemaid linnu ja kannab hdnime "Das Tor zum Thringer Wald" - "Tringi metsa vrav". Tnapeval on Arnstadtis umbkaudu 25 000 elanikku 31. detsem ...
Erfurdi likool on likool Saksamaal Erfurdis. likool asutati 1389 ja on sellega ks vanemaid Saksamaal. likool suleti 1816. likool taasavati 1994.
Nbdenitz on kla ja endine vald Altenburger Landi kreisis Tringis Saksamaal. 1. jaanuarist 2019 on see Schmllni linna osa. Nbdenitzis on raudteejaam liinil, mis lheb Gerast Gnitzisse, samuti Altenburgi.
Saalfeld on linn Saksamaal Tringi liidumaa kaguosas Saale je res, Saalfeld-Rudolstadti kreisi keskus. Elanike arv on 27 728 31. detsember 2006.
Saksi-Coburg ja Gotha vi Saksi-Coburg-Gotha oli Wettinite haru poolt valitsetud Ernestiinide hertsogkond, mis koosnes tnapeva Baieri ja Tringi liidumaade territooriumitest Saksamaal. See kestis aastatel 1826-1918. Nimi Saksi-Coburg ja Gotha ...
Sonneberg on linn Saksamaal Tringi liidumaa lunapiiril, Sonnebergi valla keskus. Sonneberg moodustab koos Baierimaa poolse piiriala ja partnerlinna Neustadt bei Coburg'iga geograafiliselt ja majanduslikult kokkukuuluva linnalise ala. Sonneberg ...
Tringi riigid viitab jrgmistele osariikidele Saksa Riigis: Reui vanema liini, Reui noorema liini, Schwarzburg-Rudolstadti ja Schwarzburg-Sondershauseni vrstkonnad Saksi-Weimar-Eisenachi suurhertsogkond aastast 1903 ametlikult Saksimaa suurh ...
Krakwi Wisa on 1906. aastal asutatud Poola jalgpalliklubi, mille kodulinn on Krakw ja -vljak Wisa staadion. Esindusmeeskond mngib Poola krgliigas Ekstraklasa. Tulnud 12 korda Poola meistriks ja vitnud neli Poola karikat.
Krakwi likool on likool Poolas Krakwis. See on vanim Poola likool ja Euroopa ks vanimaid likoole. likooli asutas 1364. aastal Poola kuningas Kazimierz III. likooli peahoone on tnapeval Collegium Novum. likoolil on 15 teaduskonda. lik ...
Krakwi Maria kirik on ks muljetavaldavamaid gooti kirikuid Poolas ja Euroopas. Asub Krakwi vanalinnas Rynek Gwny platsil. Gooti stiilis kiriku ehitamist purustatud romaani kiriku kohale alustas Krakwi piiskop Iwo Odrow 1221. aastal. Gooti ...
.bv on Norrale kuuluva asustamata Bouvet saare Interneti tippdomeen. Domeen eraldati 1997. aastal, kuid see ei ole kasutusel. Domeen eraldati, kuna IANA mrab tippdomeenid kigile ksustele, millel on olemas ISO 3166 kood.
.no on Norra Interneti tippdomeen. Domeen on kasutusel alates 1987. aastast. Domeeni haldab UNINETT. .no domeeninimedes vib kasutada Norra ametlikes keeltes leiduvaid themrke. Lisaks ladina thestiku thtedele on nendeks:  o       d   ...
Delta on Norra politsei eriksus. ksuse liikmed on saanud erivljappe eriettevalmistust nudvate politseilesannete titmiseks. Kuigi ametlikult on ksus osa Oslo politseist, on tema piirkonnaks kogu Norra. Delta tegevusvaldkondadeks on relvast ...
Kuninganna Maudi maa on piirkond Antarktises, mida nuab endale Norra. Ala hlmab sektori 2000 W ja 4438 E vahel. Selle pindala on umbes 2 800 000 km 2. Roald Amundsen nimetas selle Norra kuninganna Maudi jrgi. Seal asub kaks Norra polaarjaama ...
Lov om Bouvetoya, Peter Is oy og Dronning Maud Land m.m.
"Lov om Bouvetoya, Peter Is oy og Dronning Maud Land m.m.", ka Bilandsloven) on Norra seadus, mis reguleerib Norra sltlasalade iguslikku staatust. Seadus veti vastu 27. veebruaril 1930 seadus nr 3 ning seda muudeti viimati 27. juunil 2008. Sei ...
Norra kuninglikku perekonda kuuluvad valitsev monarh ning tema abikaasa ja nende jreltulijad koos abikaasadega, samuti eelmiste kuninglike perekondade elusolevad liikmed ning nende abikaasad ja lapsed. Norra kuningakoda koosneb valitsevast monar ...
Norra kodaniku pass on dokument, mis vljastatakse Norra kodanikele rahvusvahelise reisimise eesmrgil. Pass vib olla ka tend Norra kodakondsuse kohta ja kehtib kmme aastat. Passil on enamiku ELi riikide standardiseeritud paigutus, kuna Norra ...
Norra politseiteenistus on Norra justiits- ja politseiministeeriumi alluvuses olev politseiorganisatsioon. Politseiteenistuses ttab 13 000 inimest, kellest 8000 on politseinikud. Peale politseilesannete vastutab teenistus ka piirivalve, pste ...
Norra phiseadus veti vastu Eidsvolli asutava kogu koosolekul 16. mail 1814. Selle allkirjastamise pev, 17. mai, on Norra rahvuspha. Asutava kogu kutsus kokku Taani kroonprints Christian Frederik tulevane Taani kuningas Christian VIII prast s ...
Norra trooniprimisjrjekord on nimekiri inimestest, kellel on igus Norra kuningriigi troonile juhul, kui eelnev inimene peaks surema. Praegu on trooniprimisjrjekorras esimesel kohal kroonprints Haakon, kes saab Norra kuningaks, kui praegune k ...
Norra lemkohus on Norra krgeim kohtuinstants. See alustas tegevust 1815. aastal vastavalt phiseaduse  88, mis tleb, et viimaseks kohtuinstantsiks on lemkohus. lemkohtu istungid toimuvad Oslos lemkohtu hoones. Norra lemkohtu eesistuja hoy ...
Storting on Norra parlament. Storting valitakse neljaks aastaks vrdelise valimisssteemi alusel. Storting koguneb Oslos asuvas Stortingi hoones, mis valmis 1886 rootsi arhitekti Emil Victor Langleti projekti jrgi.
Baden oli Saksa-Rooma riigi osariik ja hiljem ks Saksa riikidest piki Prantsuse piiri peamiselt piki Reini paremkallast Alsacei ja Pfalzi vastas. Territoorium arenes vlja Breisgaust, varakeskaegsest krahvkonnast vaabimaa hertsogkonnas. Krahvid ...
Wrttembergi kuningas oli Wrttembergi kuningriigi valitseja tiitel kuningriigi loomisest 1806. aastal kuni likvideerimiseni 1918. aastal. Tiitlit kandsid ksnes Wrttembergi dnastia liikmed.
Cluj-Napoca on linn Rumeenias Transilvaanias, Cluji maakonna keskus. Asub Somesul Mici je kaldal. Cluj-Napoca on Rumeenias elanike arvult teine linn Bukaresti jrel.
Babe-Bolyai likool on likool Rumeenias Cluj-Napocas. See on ks riigi hinnatumaid likoole Bukaresti ja Transilvaania likooli krval. likooli asutas 1776. aastal keisrinna Maria Teresia. 1872. aastal sai sellest Rumeenia suurim ungarinkeelne ...
Fotbal Club CFR 1907 Cluj on Rumeenia jalgpalliklubi, mis tegutseb Cluj-Napocas. Klubi mngib riigi krgliigas Liga I. Klubi on asutatud 1907. aastal. "CFR" klubi nimes viitab Rumeenia riiklikule raudtee-ettevttele Cile Ferate Romne. Klubi on ...
Cluj-Napoca Pllumajandusteaduse ja Veterinaarialikool, varasema nimega Majandusakadeemia on Rumeenia linna Cluj-Napoca suuruselt kolmas likool. Krgkool rajati 1869. aastal Transilvaania Majandushingu algatusel. Esimene hoone valmis 1873. aas ...
12. sajandil kutsus Ungari kuningas saksa meistrid ja kauplejad, tuntud ka kui Transilvaania Saksid, asustama ja kaitsma oma maade piire. Kroonik Krauss rgib Sakste asulatest tnapeva Sighioaras aastast 1191. 1280. aastast prit dokument rg ...
Kirik knkal on thtis sakraalarhitektuuri monument Rumeenias Murei maakonnas Sighioara tsitadellis. See on suuruselt kolmas kirik Transilvaanias. 429 meetri krgusel paiknev kirik domineerib oma suurusega kogu linna le ning on nhtav vga kau ...
Kloostrikirik, mida tuntakse ka dominiiklaste kloostri kirikuna on gooti kirik, mis varem oli keskaegse dominiiklaste kloostri osa Sighioaras Rumeenias. Kirik ehitati aastal 1289, hoone kljes on allesjnud pool 1888. aastal lammutatud dominiik ...
Kiemeistrite Torn on Rumeenias Murese maakonnas asuva Sighioara linna tsitadelli ks heksast tornist. Tnapeval on tegu kiriku surnuaia valvehoonega. See on ainus tsitadelli tornidest, kus on asukad sees. Torni thtsus peitub selle keldris ol ...
Ksnerite torn on torn Sighisoara tsitadellis Murese maakonnas Rumeenias, mis koos seal paikneva Lihunike torni ja Trle vrava ning selle all paikneva majaga moodustavad keskaegsele arhitektuurile omase koosluse. Hoolimata oma tagasihoidlikest ...
Sighioara Leeprahaigete kirik on vga thtis mlestis Rumeenias Murei maakonnas Sighioaras Tarnava je kaldal. See asub linna loodeosas vana Siechhofi naabruskonnas. Kirik on vhendatud proportsioonidega, usutakse, et see ehitati XV sajandil. ...
Lihunike torn on ks heksast Sighioara tsitadellis paiknevast tornist Murei maakonnas Rumeenias. Lihunike Torn ehitati 15. sajandi lpus. Algselt oli tornil kaheksaklgse prisma kuju, kuid 16. sajandil ehitati see mber kaheksanurksele phjale ...
Nahkurite Torn on ks Sighisoara tsitadelli heksast tornist Murese maakonnas Rumeenias. See ehitati 13 14. sajandi paiku linna kagunurka. Sellel on ruudukujuline planeering ning vike hte suunda kaldu olev katus. Torni eesmrk oli kaitsta Tunni ...
Plekkseppade tornil on vga eriline arhitektuur: 25 m krgune torn saab alguse ruudukujulisest phjast vana torni jnuk, selle telliskivist phjale toetub viisnurkne tvi, mis krgemal laienedes muutub jrsult kaheksanurkseks. Kuusnurkne katus, ...
Pha Joosepi roomakatoliku kirik (Sighioara)
Pha Joosepi roomakatoliku kirik asub Sighioaras Rumeenias. Linna lejnud kaks ajalooliselt olulist kirikut on ehitatud sakslaste poolt, kuid selle ehitasid ungarlased. See ajalooline monument ehitati aastatel 1894-1896, prast frantsiskaani n ...
Sighioara Pha Kolmainu kirik on Rumeenia igeusu kirik, mis asub Tarnava Mare je phjakaldal Sighioaras Rumeenias. Kuna seal on lempreester, mitte piiskop, siis see on tehniliselt kirik, mitte katedraal, aga tihti nimetatakse seda ka katedra ...
Raudseppade Torn paikneb Sighisoara tsitadellis Murese maakonnas Rumeenias. Asetsedes kloostri taga, oli tema phiroll kaitsta seda rnnakute eest. Torn ehitati 1631 vana Pardurite Torni varemetele. Tsitadelli sisemusest paistab torn sna vike, ...
Rtsepate Torn on 14. sajandil ehitatud torn Sighisoara tsitadellis Murese maakonnas Rumeenias. Seda torni peetakse massiivsuse ja lihtsuse tttu selle kindluse heks kaunimaks. Kaks lbipsu torni allosas viitavad varajasele ehitusele. Mlemal ...
Saapameistrite Torn paikneb Rumeenias Murese maakonnas Sighisoara tsitadelli kirdenurgas. Tornil on barokkarhitektuuri mjutusi. Hoolimata madalast krgusest on torn vga huvitav tnu kuusnurksele phjale, kmnemeetrisele diameetrile ning katusel ...
Teadlaste trepid ehitati aastal 1642. Kunagi hendasid need Rumeenias asuva Sighioara kindluse alumist osa lemise, knka tippu jva osaga. Katusega kaetud treppide lesanne oli talvisel ajal lihtsustada inimeste liikumist knka otsas paiknevas ...
Tunnitorn on hoone Sighioaras, tsitadelli peasissekik. 64 m krgune torn on nhtav igast linna nurgast. Torni otstarve oli kindluse peavrava kaitsmine ning aastani 1556 ttas seal ka linnavalitsus.
Alba maakond on Rumeenia 1. jrgu haldusksus. Asub Transilvaanias. Maakond on mgine. Suuremad jed on Mures ja selle lisajed Trnava, Sebes ja Aries.
Elanikest on 90% rumeenlased, 6% ungarlased, 2% mustlased ja 2% muude rahvuste esindajad. Varem elas seal ka sakslaste kogukond, mis on migratsiooni tttu vhenenud. Maakonnas on 60 omavalitsust, millest 4 on linnad.
Ghimbav Vdombk Zrneti Zernyest Braov Brass, Kronstadt Predeal Victoria Scele Htfalu Fgra Fogaras Rnov Rozsny Rupea Khalom Codlea Feketehalom
Cristuru Secuiesc Szkelykeresztr Gheorgheni Gyergyszentmikls Toplita Maroshvz Vlhia Szentegyhza Miercurea-Ciuc ungari Cskszereda Blan Balnbnya Bile Tunad Tusndfrd Odorheiu Secuiesc Szkelyudvarhely Borsec Borszk
Turda on linn Rumeenias Cluji maakonnas. Ajalooliselt kuulub linn Transilvaaniasse. Vanalinn asub Valea Racilori ungari Rkospatak je mlemal kaldal. Valea Racilori suubumisel Ariei ungari Aranyos jkke Murei je vasakpoolne lisajgi ja Ariei ...